Stažeerimine Islandil 09. aprill jaan.stein
Stažeerisin Erasmus+ programmi raames 01.04-08.04.2018 Islandi tehnikakolledžis, islandi keeles Tækniskólinn skóli atvinnulifsins. Kummalisel kombel leiab nii kaugel ka mingeid sarnasusi.
Nagu meilgi toimus aastaid tagasi koolide liitmine, nii ka nende koolis - kool on rajatud aastal 2008 erinevate koolide liitmisel, kui omavahel ühendati:
- Navigatsiooni kolledž (rajatud 1891)
- Reykjaviki tehnikakolledž (rajatud 1904)
- Laevatehnika kolledž (rajatud 1915)
- Hafnarfjörðuri tehnikakolledž (rajatud 1928)
- Islandi lennuakadeemia (rajatud 1998).
Loetelu vaadates saab selgeks, et sarnasus seisneb tõesti vaid liitumisfaktis eneses, mastaabid on mõistagi täiesti erinevad. Ise nad ütlevad, et tegemist on viie sambaga ühe katuse all. Hämmastaval kombel on tegemist erakooliga, kuid samas on see mittetulunduslik (meile öeldi, et näiteks tulu teenimise korral omanikud seda välja võtta ei saa) ning omab lepingut haridusministeeriumiga. Õppurid ilmselt ei teagi, et tegemist on erakooliga, ning see neid otseselt ei puuduta ka, sest mingit õppemaksu nad tasuma ei pea. Omanikeringi kuuluvad erinevad föderatsioonid, nt Islandi Kalapüügilaevade Omanike Föderatsioon.
Tegemist on Islandi suurima kutseharidust andva kooliga, mille õpilaste koguarv on 2 883, kellest igapäevaselt käib koolis 1 735. Nimelt on ka neil erinevad kaugõppevormid ning töö kõrvalt õppimise võimalused. Eelmisel aastal ulatati diplom 417le lõpetajale. Koolis töötab 311 töötajat, õpetajaid on alla 300.
Koolipäev algab kell 8.10 ja tundide pikkus 125 minutit. Esimene tund 8.10 – 10.15. Väike paus ja teine tund 10.35 – 12.40. Seejärel on pool tundi lõunapausiks ning siis 13.15 algab kolmas tund. Huvitav oli see, et õpilastel nagu ka koolitöötajatel on oma elektroonilised kaardid, millega pääseb koolimajja. Koolimajas võivad nad toimetada õhtul kella 11ni ning nad kasutavadki seda võimalust usinasti. Küsides meie õpilastelt kommentaari tundide kohta, siis sain teada, et käitumine on parem kui meil. Ka projektijuhi jutust jäi mulje, et tööd tehakse tõsiselt.
Süsteem on mõnes mõttes sama, mis meil ja samas ka erinev. Reykjaviki tehnikakolledžis pannakse suurt rõhku kutseoskuste omandamisele. Õppurid tulevad neile pärast 10ndat klassi, sest kooli minnakse juba kuue-aastaselt. Õpilastel tuleb läbida praktika, kas siis n.ö meistri käe all või tööstuses, et oma õpingud lõpetada. Õpingud nn põhikoolijärgsel astmel kestavad olenevalt erialast ja muudest valikutest 3-4 aastat. Õpingute ning praktika järgselt on õppuritel õigus teha kvalifikatsiooni andev eksam.
Lisaks pakuvad nad koolis ka gümnaasiumiõpet. See kujutab endast kolmeaastast üldharidust, mis lõpeb lõpueksamitega. Samas tuleb neil teha valik kas loodusteaduste (spetsialiseerumine aeronautika, disaini või innovatsiooni valdkonnas), elektrotehnika, merenduse või inseneritehnoloogia kasuks.
Teistpidi on kutsehariduse suuna valinutel võimalik teha lõpueksamid lisaks oma kutseeksamile. See annab neile eelise ainult üldhariduse omandanute ees.
Pärast kutseeksami ning lõpueksamite sooritamist võivad nad omas koolis jätkata diplomiõppes, nt filmi- või helitehnoloogia vallas või õppides ühe aasta disaini aluseid. Need diplomid on aluseks tööle suundumisel või edasisteks õpinguteks kõrgkoolis. Veel pakutakse ülikooli tasandi programme, nt veebiarendus ja digitehnoloogia.
Veel tunnevad nad uhkust oma projektipõhise õppe üle, kus õppurid omandavad teadmised ja oskused pikema perioodi vältel uurides ja vastates autentsetele, haaravatele ja keerukatele küsimustele, probleemidele või väljakutsetele. Projektipõhise õppe puhul ei ole kindlat tunniplaani ning õppurid jälgivad ise, et töö tehtud saavad. Semestri jooksul tuleb mitu projekti teha. Muuseas, hindamine toimub 0-10 skaalal ning läbi saamise miinimum on 4,5. Teine huvitav asi, mis neil väga hästi käivitunud, on mentorlusprogramm. Nimelt tuleb neljanda kursuse õppuritel õpetada nooremaid õppureid, kellele see väga meeldib. Õpetajate arvates on seeläbi paranenud ka õppetöö tulemused.
Stažeerimine selles kauges riigis kulges väga positiivselt ning oli silmaringi avardav kogemus. Lisaks kooliga seonduvale, õnnestus natuke aimu saada ka Islandist kui tule ja jää maast, näha nii liustikke, Atlandi ookeani, musta värvi liivaranda, geisreid ning toredaid islandi inimesi.
Suur tänu mõlema kooli projektijuhtidele selle suurepärase võimaluse eest stažeerida Islandil.
Airi Pilt
kutseõpetaja
Nagu meilgi toimus aastaid tagasi koolide liitmine, nii ka nende koolis - kool on rajatud aastal 2008 erinevate koolide liitmisel, kui omavahel ühendati:
- Navigatsiooni kolledž (rajatud 1891)
- Reykjaviki tehnikakolledž (rajatud 1904)
- Laevatehnika kolledž (rajatud 1915)
- Hafnarfjörðuri tehnikakolledž (rajatud 1928)
- Islandi lennuakadeemia (rajatud 1998).
Loetelu vaadates saab selgeks, et sarnasus seisneb tõesti vaid liitumisfaktis eneses, mastaabid on mõistagi täiesti erinevad. Ise nad ütlevad, et tegemist on viie sambaga ühe katuse all. Hämmastaval kombel on tegemist erakooliga, kuid samas on see mittetulunduslik (meile öeldi, et näiteks tulu teenimise korral omanikud seda välja võtta ei saa) ning omab lepingut haridusministeeriumiga. Õppurid ilmselt ei teagi, et tegemist on erakooliga, ning see neid otseselt ei puuduta ka, sest mingit õppemaksu nad tasuma ei pea. Omanikeringi kuuluvad erinevad föderatsioonid, nt Islandi Kalapüügilaevade Omanike Föderatsioon.
Tegemist on Islandi suurima kutseharidust andva kooliga, mille õpilaste koguarv on 2 883, kellest igapäevaselt käib koolis 1 735. Nimelt on ka neil erinevad kaugõppevormid ning töö kõrvalt õppimise võimalused. Eelmisel aastal ulatati diplom 417le lõpetajale. Koolis töötab 311 töötajat, õpetajaid on alla 300.
Koolipäev algab kell 8.10 ja tundide pikkus 125 minutit. Esimene tund 8.10 – 10.15. Väike paus ja teine tund 10.35 – 12.40. Seejärel on pool tundi lõunapausiks ning siis 13.15 algab kolmas tund. Huvitav oli see, et õpilastel nagu ka koolitöötajatel on oma elektroonilised kaardid, millega pääseb koolimajja. Koolimajas võivad nad toimetada õhtul kella 11ni ning nad kasutavadki seda võimalust usinasti. Küsides meie õpilastelt kommentaari tundide kohta, siis sain teada, et käitumine on parem kui meil. Ka projektijuhi jutust jäi mulje, et tööd tehakse tõsiselt.
Süsteem on mõnes mõttes sama, mis meil ja samas ka erinev. Reykjaviki tehnikakolledžis pannakse suurt rõhku kutseoskuste omandamisele. Õppurid tulevad neile pärast 10ndat klassi, sest kooli minnakse juba kuue-aastaselt. Õpilastel tuleb läbida praktika, kas siis n.ö meistri käe all või tööstuses, et oma õpingud lõpetada. Õpingud nn põhikoolijärgsel astmel kestavad olenevalt erialast ja muudest valikutest 3-4 aastat. Õpingute ning praktika järgselt on õppuritel õigus teha kvalifikatsiooni andev eksam.
Lisaks pakuvad nad koolis ka gümnaasiumiõpet. See kujutab endast kolmeaastast üldharidust, mis lõpeb lõpueksamitega. Samas tuleb neil teha valik kas loodusteaduste (spetsialiseerumine aeronautika, disaini või innovatsiooni valdkonnas), elektrotehnika, merenduse või inseneritehnoloogia kasuks.
Teistpidi on kutsehariduse suuna valinutel võimalik teha lõpueksamid lisaks oma kutseeksamile. See annab neile eelise ainult üldhariduse omandanute ees.
Pärast kutseeksami ning lõpueksamite sooritamist võivad nad omas koolis jätkata diplomiõppes, nt filmi- või helitehnoloogia vallas või õppides ühe aasta disaini aluseid. Need diplomid on aluseks tööle suundumisel või edasisteks õpinguteks kõrgkoolis. Veel pakutakse ülikooli tasandi programme, nt veebiarendus ja digitehnoloogia.
Veel tunnevad nad uhkust oma projektipõhise õppe üle, kus õppurid omandavad teadmised ja oskused pikema perioodi vältel uurides ja vastates autentsetele, haaravatele ja keerukatele küsimustele, probleemidele või väljakutsetele. Projektipõhise õppe puhul ei ole kindlat tunniplaani ning õppurid jälgivad ise, et töö tehtud saavad. Semestri jooksul tuleb mitu projekti teha. Muuseas, hindamine toimub 0-10 skaalal ning läbi saamise miinimum on 4,5. Teine huvitav asi, mis neil väga hästi käivitunud, on mentorlusprogramm. Nimelt tuleb neljanda kursuse õppuritel õpetada nooremaid õppureid, kellele see väga meeldib. Õpetajate arvates on seeläbi paranenud ka õppetöö tulemused.
Stažeerimine selles kauges riigis kulges väga positiivselt ning oli silmaringi avardav kogemus. Lisaks kooliga seonduvale, õnnestus natuke aimu saada ka Islandist kui tule ja jää maast, näha nii liustikke, Atlandi ookeani, musta värvi liivaranda, geisreid ning toredaid islandi inimesi.
Suur tänu mõlema kooli projektijuhtidele selle suurepärase võimaluse eest stažeerida Islandil.
Airi Pilt
kutseõpetaja
