Agnese, Sirlika ja Mihkli praktika Belgias 22. June jaan.stein

Agnes oli 3 nädalat praktikal Docks Bruxsel´i MANO’s, Mihkel City 2 MANO’s. Sirlika sai olla nädala Agnesega praktikal, teise nädala Mihkliga ja kolmanda nädala üksi jalanõupoes Pronti.

Belgiasse jõudes näitas koordinaator, kuidas me praktikale saame, milliste trammide ja metroodega. Tutvustas elamist, kus me kolm nädalat veetsime.

Oma kogemustest ja vaadetest räägivad Agnes ja Sirlika.

Esimene nädal oli päris hirmuäratav. Saime teada, et inglise keelega ei ole Brüsselis midagi peale hakata- kõik räägivad ainult prantsuse keeles (meist polnud keegi kunagi prantsuse keelt õppinud ega kokku puutunud). Keeruline oli alguses töökaaslastega suhelda. Õnneks olime esimesel nädalal Sirlikaga ühes ettevõttes ja nii oli julgem sisse sulanduda (Agnes). Esimesel nädalal õppisime laosüsteemi tundma, kuidas jalanõusid üles leida koodi järgi. Kuna ladu oli suur ja neil oma süsteem polnudki see nii lihtne.

Teisel nädalal koos Mihkliga praktikal olles pidin õppima sealset ladu ja abistama kliente (Sirlika).

Kolmandal nädalal olles Prontis, sain uut kaupa vastu võtta. Panna uutele jalanõudele turvaelemendid külge ja hinnad. Samuti sain tutvuda kassaga ja müüa kassas (Sirlika).  

Praktika lõpuks sai selgeks algtasemeline teenindusalane prantsuse keel. Õppisime tundma eri kultuure ja Belgia ettevõtlust. Ettevõtluskultuur on neil kohati päris teistsugune. Näiteks Eestis pakutakse abi põhimõtteliselt kohe, kui klient siseneb poodi, aga Belgias minnakse kliendile abi pakkuma alles siis, kui nähakse, et ta otsib õiget suurust või vajab abi (seda on näost näha). Omanik selgitas, et selline tegevus näitab klassi, pole me ju ometi turupeal.

Viimasel nädalal saime ühel päeval kasutada kaheks tunniks tõlgi abi, kes tõlkis meie küsimused prantsuse keelde. Nii saime teada rohkem Belgia ettevõtlusest.

Näiteks on Belgias seadusega reguleeritud, et soodustusi võib välja kuulutada ainult kaks korda aastas. Selle all mõeldakse siis suuri plakateid vaateaknal jne.

Ka koristamisel on neil hoopis vabamad reeglid, kui Eestis. Poed tehakse keskustes lahti kell kümme ja alles siis hakatakse koristama. Isegi, kui teenindaja tuleb varem tööle ei hakka ta koristama. Kuna sellisel juhul peab ettevõtte selle aja kinni maksma. See aga ajaks päeva tunnid lõhki ja selle eest peab maksma suuremat palka. Pigem koristada siis, kui kliendid on juba poes. Kusjuures see ei häiri kliente, kuna see on tavapärane. Erinevus on ka lõunapausis, Eestis on meil lõuna 30 minutit, Belgias aga 1 tund (Agnes).

Kokkuvõttes oli praktika omapärane, ootused olid kahjuks hoopis teised, samas arendas see reis silmaringi ja oli huvitav (eri kultuurist inimesed).

Mina (Mihkel) töötasin välispraktikal olles CITY2, MANO’s. Kõik 3 nädalat viibisin ühes ja samas kaupluses. 2.nädalal olin poes koos Sirlikaga, siis oli lõbusam, aga üldiselt oli töö üsnagi üksluine.

Töö sisaldas endast tolmu võtmist (pidev poe korras hoidmine), laost vastava jalanõu või selle karbi otsimist vastavalt süsteemile, vähesel määral poe arvuti kasutamist, klientidega suhtlemist ja abistamist nii palju kui see oli võimalik. Uue kauba vastu võtmist ning jalanõude sildistamist vastavat soodustust märkiva sildiga. Lisaks pisemaid töid, mida parasjagu tarvitses teha.

Hiljem (3.nädal), olin võimeline teenindama kliente, kes oskasid rääkida ainult prantsuse keelt. Kuna suutsin omandada vähese ajaga mõned väljendid- numbrid, värvid, viisakusväljendid jne.

Tänu sellele, et praktikaettevõte sattus Brüsseli, oli mul võimalik külastada oma tädi Moonikat, kes elab Lille’s, Prantsusmaal. See oli üks väga suur lisaväärtus, mis sai mulle osaks välispraktikal olles.

Kokkuvõttes oli Belgias välispraktikal käik väärt kogemus kogu eluks. Sai õpitud kasutama linna ühistransporti, tutvuda linna ja kultuuri eripäradega. Praktika avardas suuresti silmaringi ja andis võimaluse näha erinevaid kultuure ja uusi inimesi.

Agnes Rüüsak, Sirlika Lukk ja Mihkel Tamm
Ärikorralduse spetsialisti eriala õpilased