Vikerkaaretempli emand 04. January
Ülle Pungits töötab Võrumaa kutsehariduskeskuse raamatukogu juhatajana alates 1984. aastast. Ta on saanud Võrumaa parima kultuurielu edendaja (2005) ja Võru valla aasta kultuurielu edendaja aunimetuse (2008).
Räägi pisut endast. Kust oled pärit ja mis sind on mõjutanud?
Olen sündinud 16. septembril 1955. aastal Võrumaal Vastseliinas. Kooliaastad möödusid Vastseliina keskkoolis, millele järgnesid õpinguaastad Viljandis. Olen nimelt mitu korda lõpetanud Viljandi Kultuurikooli. Aastatel 1971-1974 õppisin klubitööd fotograafia lisaerialaga ja 1985-1987 raamatukogunduse eriala. Siis, kui kool kandis juba Viljandi Kultuuriakadeemia nime, läbisin eksternõppes raamatukogunduse- ja infoteaduse õppekava, mille lõpetasin 2003. aastal.
Olen õppinud ka Tartu Ülikooli avatud ülikoolis. Kolme aasta jooksul, aastail 2010 kuni 2012 läbisin seal infokorralduse magistriõppe õppekava ja sain magistrikraadi.
Elu moto olen võtnud lemmikfilosoofilt Platonilt: ühendada kirg, mõistus ja tahe!
Millised on sinu eredamad mälestused Viljandist?
Õpinguperiood Viljandi Kultuuriakadeemias möödus tempokalt, oli pisaraid, oli vaeva ning palju unetuid öid. Kaugõppijana oli õpinguid esialgu raske taluda, sest õppekoormus oli liiga suur. Meie raamatukogunduse isa, alati rahulik Mati Muru, muudkui luges ja luges erialaaineid ning meie muudkui kirjutasime. Meie arusaamist ainest kontrollis Mati muidugi mitmeteistkümne küsimusega. Ja neid küsimusi oli just nii palju, et nendele jõudis etteantud aja jooksul vaevu vastata, kuigi ma olin õppinud. Matil oli kombeks mõnikord kontrolltöö ajal klassist väljuda. Siis hakati nobedasti konspektides sahistama. Hiljem saime teada, et Mati vaatas uksetahvlis olevast praost, mis klassis toimub. Räägiti veel sedagi, et õpetaja Muru ainetes on kasulik, kui kontrolltöös vastad küsimustele rohkesõnaliselt, sest vahetevahel kasutas õpetaja teadmiste hindamisel joonlauaga mõõtmise meetodit – mida pikemalt vastasid, seda parema hinde said! Sellised lood on lisanud meeldejäävaid vürtsiteri õpinguaastatesse ja jäädvustanud mällu erilised õppejõud.
Mida andsid õpingud praeguseks tööks?
Õpinguaastatega omandasin tööks vajalikud teadmised ja oskused nii raamatukogunduse kui ka IT-vallast ning sain julgust muudatustega alustamiseks. Viljandi Kultuuriakadeemiast sai kaasa võetud teadmistepagas, mis aitas realiseerida ammuse unistuse: kujundada oma kooli raamatukogu aja nõuetele vastavaks õpi- ja infokeskuseks.
Võrumaa kutsehariduskeskuse raamatukogu on nii kooli- kui ka rahvaraamatukogu. Milline on sellise raamatukogu eripära?
Võrumaa kutsehariduskeskuse raamatukogu on avalikku teenust pakkuv kooliraamatukogu. Alates 2005. aastast asub kooliraamatukogu 1952. aastal ehitatud õppehoones endisest spordisaalist rekonstrueeritud ja raamatukoguks kohandatud ruumides. Algselt kujundati raamatukogu kolmekorruseliseks õpi- ja infokeskuseks, mille pindala oli kokku üle 500 ruutmeetri. Praegu on raamatukogu kasutuses kaks korrust pindalaga 360 ruutmeetrit. Kolmas korrus täidab alates 2009. aastast puhkeruumi funktsiooni.
Kooliraamatukogu teenindab kutseõppeasutuse õppureid ja töötajaid ning täienduskoolituses osalejaid ja külalisi. Lisaks saavad raamatukogu kasutada Väimela alevi elanikud. Raamatukogu teenuseid kasutab umbes tuhat inimest, kelle hulgas on aktiivseid lugejaid 747.
Võrumaa kutsehariduskeskuses on raamatukogu komplekteerimine seatud prioriteediks. Direktor Tanel Linnus on öelnud, et õppekirjanduse ostmises kool kokku ei hoia ka kõige kriitilisema finantsseisu korral. Lisaks annab Võru vallavalitsus raha ilukirjanduse ja populaarteadusliku kirjanduse ostmiseks. Meie kooliraamatukogu ei ole suletud organisatsioon, vaid avatud õpi- ja infokeskus.
Raamatukogu sisekujundusest on palju ja kiitvalt räägitud. Kuidas see valmis ja mida arvavad sellest teie lugejad?
Mul on tõesti olnud hea võimalus koostada raamatukogu väljaehitamiseks sisekujunduse planeering. See tähendab, et kujundasin ise ruumi- ja värvilahenduse ning sisustuse. Olen seda teinud lausa kahel korral, nii 1999. kui ka 2004. aastal. Väga täpselt tuli läbi mõelda iga ruumiosa funktsionaalsus ja esinduslikkus. 2005. aastal valminud raamatukogu sisekujundus sündis emotsioonist, mida kannab sõnapaar ,,taevatrepp” ja ,,vikerkaaretempel”.
Kui sisenete Võrumaa Kutsehariduskeskuse raamatukokku, näete kõigepealt avarat saali ja kaheksat sammast, millele toetub korrusehitis. Teisele korrusele viivale trepile juhatab lugejat vikerkaarevärvides ring, mis esimese trepiastme ees on sinine. See pole juhuslik, sest sinine on ikka olnud kooli värv, sinine on taeva värv. Kui astute poolringikujulisele trepile, võite heita pilgu suurele maakaardile, mis ripub raamitult kohe trepi juures seinal.
Raamatukogu esimesel korrusel asub ilu- ja õppekirjanduse kogu, lõputööde arhiiv, perioodikaväljaanded ja on 17 lugemiskohta ning üks arvuti RIKSWEB-i kasutamiseks ja printimiseks.
Teisele korrusele jõudes astub lugeja esmalt samuti sinise värvilaiguga põrandale. Teise korruse värvid on julgelt kontrastsed, kokku on sobitatud oranž ja sinine. Seal, kus põrandal on sinine kattematerjal, on oranžitooniline mööbel, ja vastupidi.
Raamatukogu teisel korrusel on kaheksa arvutiga 43 töökohaga lugemissaal. Siin toimuvad sageli ka õppetunnid ja ainekonsultatsioonid.
Kolmandale korrusele viib sinine keerdtrepp. Selle ruumi värvilahendus on eriti julge. Põrandale on valitud kuus värvi vikerkaarest. Ruumi omapärasust mõjutavad valguse- ja värvimängud, mis kellaajaliselt on pidevas muutumises. ja kui päike piilub katuseakendest ruumi, siis näivad seinad ja lagi vikerkaarena.
Raamatukogu on kena ja mugav – nii öeldakse tõesti! Eriliseks tunnustuseks on Võrumaa kutsehariduskeskuse raamatukogu põrandakatte värvilahenduse valimine ajakirja Archidea 2006. aastal. Ajakirja publitseeritakse Hollandis ja selles tutvustatakse maailma maade põnevamaid arhitektuurilisi lahendusi.
Oled uurinud oma raamatukogu lugejate infokirjaoskust. Milliseid järeldusi sellest uuringust võib teha ja kas need järeldused aitavad raamatukogu tööd paremini korraldada?
Töö paremaks korraldamiseks vajab raamatukogu aeg-ajalt teavet oma kasutaja infovajadustest. Võrumaa kutsehariduskeskuse raamatukogus on lugejauuringuid tehtud alates 2001. aastast. Põhjaliku uuringu viisin läbi magistritöö raames möödunud, 2011. aastal. Tahtsin välja selgitada infovajadust soodustavad ja pärssivad mõjutegurid. Uuringutulemused näitasid, et tänapäeva õppija infovajadusi mõjutab tugevalt infoühiskond. See tähendab, et internetist kiiresti saadavat informatsiooni eelistatakse raamatukogus leiduvale kvaliteetkirjandusele, ja seda ka õppimisega seotud ülesannete täitmisel. Õppimise puhul on sageli nii, et kõik läbitavad teemavaldkonnad ei ole ühtmoodi huvipakkuvad ja kui ka õppija enda huvid on teistsugused, siis tekivad probleemid sobiva info leidmisel. Selline temaatiline huvide konflikt lahendatakse lihtsaimal viisil ja infovajaduste rahuldamiseks valitakse kergemini kättesaadavad infoallikad või -kanalid. Võimalik, et noored ei mõista õpingutega seotud infootsingul sageli eesmärki, sest nad ei ole selleks piisavalt motiveeritud. Motivatsioon aga mõjutab oluliselt infootsingu protsessi. Seda kinnitasid ka uurimistulemused.
Selgus, et kõige raskem on infovajaduse sõnastamine. Info leidmist takistab puudulik eruditsioon. Õppijatel ei ole erialast pädevust ja ebapiisavad on ka kõik muud oskused. Näiteks ei osata võõrkeeli, ei osata raamatukogu kasutada ja ei osata hinnata info kvaliteeti. Uuringus osalenute sõnul tekitab stressi juba ainuüksi see, kui üldse mingigi teemakohase info leidmiseks kulutatakse palju aega. Siin tuleb appi tõhus kommunikatsioon õpetaja ja raamatukogu, õpetaja ja õpilase, õpilase ja raamatukogu ning raamatukogu ja õppeasutuse vahel. Järelikult tuleb kutseõppijate õppekvaliteedi tagamiseks ja nende infovajaduste rahuldamiseks eelkõige tõhustada koostööd.
Oled tegus ja sõnakas inimene, sul on head suhted ja edukas koostöö Väimela aleviku juhtide ja teiste asutustega. Mida on sellise koostöö juures tähtis silmas pidada?
Eduka koostöö võtmeks on hästi läbimõeldud strateegia ja diplomaatiline käitumine.
Kindlasti oled kursis ka raamatukogunduse üldise seisuga. Mida peaksime tegema, et raamatukogu ja raamatukoguhoidjat ühiskonnas rohkem märgataks?
Nii kaua, kui on teaduse, hariduse ja kultuuri arenguvajadused, ei kao ka raamatukogud, sest kasvavas infotulvas muutub üha keerulisemaks relevantse informatsiooni leidmine. Seega täidavad raamatukogud infoühiskonnas aktiivset osa: teabe hankimine, kättesaadavaks tegemine, hoidmine ja süstematiseerimine – olenemata sellest, millisele infokandjale informatsioon on jäädvustatud.
Raamatukogutöötajad kannavad motiveeriva disaineri rolli, kellel lasub relevantse info edastamise ja infooskuste arendamise ülesanne. Õppimis- ja õpetamisteoreetiku J. M. Kelleri käsitluses viitab motiveeriv disain konkreetsele strateegiale, kuidas korraldada ressursse ja menetlusi muutuste saavutamiseks. See ongi uus mõõde, mis võimaldab raamatukogudel ja raamatukogutöötajatel ühiskonnas rohkem esile tõusta.
Millega tegeled pärast tööd? Kas lugeda jõuad?
Minu peamiseks hobiks on iluaiandus – see toob hingerahu, pakub silmailu ja tagab piisava füüsilise koormuse. Peale selle aitavad mul meeldivalt aega sisustada minu lapselapsed, kiisu ja papagoi. Raamatuid loen valivalt ja peamiselt populaarteaduslikku kirjandust. Eelkõige hindan raamatuid, mis rikastavad teadmisi ja aitavad tuua praktilist kasu.
Räägi pisut endast. Kust oled pärit ja mis sind on mõjutanud?
Olen sündinud 16. septembril 1955. aastal Võrumaal Vastseliinas. Kooliaastad möödusid Vastseliina keskkoolis, millele järgnesid õpinguaastad Viljandis. Olen nimelt mitu korda lõpetanud Viljandi Kultuurikooli. Aastatel 1971-1974 õppisin klubitööd fotograafia lisaerialaga ja 1985-1987 raamatukogunduse eriala. Siis, kui kool kandis juba Viljandi Kultuuriakadeemia nime, läbisin eksternõppes raamatukogunduse- ja infoteaduse õppekava, mille lõpetasin 2003. aastal.
Olen õppinud ka Tartu Ülikooli avatud ülikoolis. Kolme aasta jooksul, aastail 2010 kuni 2012 läbisin seal infokorralduse magistriõppe õppekava ja sain magistrikraadi.
Elu moto olen võtnud lemmikfilosoofilt Platonilt: ühendada kirg, mõistus ja tahe!
Millised on sinu eredamad mälestused Viljandist?
Õpinguperiood Viljandi Kultuuriakadeemias möödus tempokalt, oli pisaraid, oli vaeva ning palju unetuid öid. Kaugõppijana oli õpinguid esialgu raske taluda, sest õppekoormus oli liiga suur. Meie raamatukogunduse isa, alati rahulik Mati Muru, muudkui luges ja luges erialaaineid ning meie muudkui kirjutasime. Meie arusaamist ainest kontrollis Mati muidugi mitmeteistkümne küsimusega. Ja neid küsimusi oli just nii palju, et nendele jõudis etteantud aja jooksul vaevu vastata, kuigi ma olin õppinud. Matil oli kombeks mõnikord kontrolltöö ajal klassist väljuda. Siis hakati nobedasti konspektides sahistama. Hiljem saime teada, et Mati vaatas uksetahvlis olevast praost, mis klassis toimub. Räägiti veel sedagi, et õpetaja Muru ainetes on kasulik, kui kontrolltöös vastad küsimustele rohkesõnaliselt, sest vahetevahel kasutas õpetaja teadmiste hindamisel joonlauaga mõõtmise meetodit – mida pikemalt vastasid, seda parema hinde said! Sellised lood on lisanud meeldejäävaid vürtsiteri õpinguaastatesse ja jäädvustanud mällu erilised õppejõud.
Mida andsid õpingud praeguseks tööks?
Õpinguaastatega omandasin tööks vajalikud teadmised ja oskused nii raamatukogunduse kui ka IT-vallast ning sain julgust muudatustega alustamiseks. Viljandi Kultuuriakadeemiast sai kaasa võetud teadmistepagas, mis aitas realiseerida ammuse unistuse: kujundada oma kooli raamatukogu aja nõuetele vastavaks õpi- ja infokeskuseks.
Võrumaa kutsehariduskeskuse raamatukogu on nii kooli- kui ka rahvaraamatukogu. Milline on sellise raamatukogu eripära?
Võrumaa kutsehariduskeskuse raamatukogu on avalikku teenust pakkuv kooliraamatukogu. Alates 2005. aastast asub kooliraamatukogu 1952. aastal ehitatud õppehoones endisest spordisaalist rekonstrueeritud ja raamatukoguks kohandatud ruumides. Algselt kujundati raamatukogu kolmekorruseliseks õpi- ja infokeskuseks, mille pindala oli kokku üle 500 ruutmeetri. Praegu on raamatukogu kasutuses kaks korrust pindalaga 360 ruutmeetrit. Kolmas korrus täidab alates 2009. aastast puhkeruumi funktsiooni.
Kooliraamatukogu teenindab kutseõppeasutuse õppureid ja töötajaid ning täienduskoolituses osalejaid ja külalisi. Lisaks saavad raamatukogu kasutada Väimela alevi elanikud. Raamatukogu teenuseid kasutab umbes tuhat inimest, kelle hulgas on aktiivseid lugejaid 747.
Võrumaa kutsehariduskeskuses on raamatukogu komplekteerimine seatud prioriteediks. Direktor Tanel Linnus on öelnud, et õppekirjanduse ostmises kool kokku ei hoia ka kõige kriitilisema finantsseisu korral. Lisaks annab Võru vallavalitsus raha ilukirjanduse ja populaarteadusliku kirjanduse ostmiseks. Meie kooliraamatukogu ei ole suletud organisatsioon, vaid avatud õpi- ja infokeskus.
Raamatukogu sisekujundusest on palju ja kiitvalt räägitud. Kuidas see valmis ja mida arvavad sellest teie lugejad?
Mul on tõesti olnud hea võimalus koostada raamatukogu väljaehitamiseks sisekujunduse planeering. See tähendab, et kujundasin ise ruumi- ja värvilahenduse ning sisustuse. Olen seda teinud lausa kahel korral, nii 1999. kui ka 2004. aastal. Väga täpselt tuli läbi mõelda iga ruumiosa funktsionaalsus ja esinduslikkus. 2005. aastal valminud raamatukogu sisekujundus sündis emotsioonist, mida kannab sõnapaar ,,taevatrepp” ja ,,vikerkaaretempel”.
Kui sisenete Võrumaa Kutsehariduskeskuse raamatukokku, näete kõigepealt avarat saali ja kaheksat sammast, millele toetub korrusehitis. Teisele korrusele viivale trepile juhatab lugejat vikerkaarevärvides ring, mis esimese trepiastme ees on sinine. See pole juhuslik, sest sinine on ikka olnud kooli värv, sinine on taeva värv. Kui astute poolringikujulisele trepile, võite heita pilgu suurele maakaardile, mis ripub raamitult kohe trepi juures seinal.
Raamatukogu esimesel korrusel asub ilu- ja õppekirjanduse kogu, lõputööde arhiiv, perioodikaväljaanded ja on 17 lugemiskohta ning üks arvuti RIKSWEB-i kasutamiseks ja printimiseks.
Teisele korrusele jõudes astub lugeja esmalt samuti sinise värvilaiguga põrandale. Teise korruse värvid on julgelt kontrastsed, kokku on sobitatud oranž ja sinine. Seal, kus põrandal on sinine kattematerjal, on oranžitooniline mööbel, ja vastupidi.
Raamatukogu teisel korrusel on kaheksa arvutiga 43 töökohaga lugemissaal. Siin toimuvad sageli ka õppetunnid ja ainekonsultatsioonid.
Kolmandale korrusele viib sinine keerdtrepp. Selle ruumi värvilahendus on eriti julge. Põrandale on valitud kuus värvi vikerkaarest. Ruumi omapärasust mõjutavad valguse- ja värvimängud, mis kellaajaliselt on pidevas muutumises. ja kui päike piilub katuseakendest ruumi, siis näivad seinad ja lagi vikerkaarena.
Raamatukogu on kena ja mugav – nii öeldakse tõesti! Eriliseks tunnustuseks on Võrumaa kutsehariduskeskuse raamatukogu põrandakatte värvilahenduse valimine ajakirja Archidea 2006. aastal. Ajakirja publitseeritakse Hollandis ja selles tutvustatakse maailma maade põnevamaid arhitektuurilisi lahendusi.
Oled uurinud oma raamatukogu lugejate infokirjaoskust. Milliseid järeldusi sellest uuringust võib teha ja kas need järeldused aitavad raamatukogu tööd paremini korraldada?
Töö paremaks korraldamiseks vajab raamatukogu aeg-ajalt teavet oma kasutaja infovajadustest. Võrumaa kutsehariduskeskuse raamatukogus on lugejauuringuid tehtud alates 2001. aastast. Põhjaliku uuringu viisin läbi magistritöö raames möödunud, 2011. aastal. Tahtsin välja selgitada infovajadust soodustavad ja pärssivad mõjutegurid. Uuringutulemused näitasid, et tänapäeva õppija infovajadusi mõjutab tugevalt infoühiskond. See tähendab, et internetist kiiresti saadavat informatsiooni eelistatakse raamatukogus leiduvale kvaliteetkirjandusele, ja seda ka õppimisega seotud ülesannete täitmisel. Õppimise puhul on sageli nii, et kõik läbitavad teemavaldkonnad ei ole ühtmoodi huvipakkuvad ja kui ka õppija enda huvid on teistsugused, siis tekivad probleemid sobiva info leidmisel. Selline temaatiline huvide konflikt lahendatakse lihtsaimal viisil ja infovajaduste rahuldamiseks valitakse kergemini kättesaadavad infoallikad või -kanalid. Võimalik, et noored ei mõista õpingutega seotud infootsingul sageli eesmärki, sest nad ei ole selleks piisavalt motiveeritud. Motivatsioon aga mõjutab oluliselt infootsingu protsessi. Seda kinnitasid ka uurimistulemused.
Selgus, et kõige raskem on infovajaduse sõnastamine. Info leidmist takistab puudulik eruditsioon. Õppijatel ei ole erialast pädevust ja ebapiisavad on ka kõik muud oskused. Näiteks ei osata võõrkeeli, ei osata raamatukogu kasutada ja ei osata hinnata info kvaliteeti. Uuringus osalenute sõnul tekitab stressi juba ainuüksi see, kui üldse mingigi teemakohase info leidmiseks kulutatakse palju aega. Siin tuleb appi tõhus kommunikatsioon õpetaja ja raamatukogu, õpetaja ja õpilase, õpilase ja raamatukogu ning raamatukogu ja õppeasutuse vahel. Järelikult tuleb kutseõppijate õppekvaliteedi tagamiseks ja nende infovajaduste rahuldamiseks eelkõige tõhustada koostööd.
Oled tegus ja sõnakas inimene, sul on head suhted ja edukas koostöö Väimela aleviku juhtide ja teiste asutustega. Mida on sellise koostöö juures tähtis silmas pidada?
Eduka koostöö võtmeks on hästi läbimõeldud strateegia ja diplomaatiline käitumine.
Kindlasti oled kursis ka raamatukogunduse üldise seisuga. Mida peaksime tegema, et raamatukogu ja raamatukoguhoidjat ühiskonnas rohkem märgataks?
Nii kaua, kui on teaduse, hariduse ja kultuuri arenguvajadused, ei kao ka raamatukogud, sest kasvavas infotulvas muutub üha keerulisemaks relevantse informatsiooni leidmine. Seega täidavad raamatukogud infoühiskonnas aktiivset osa: teabe hankimine, kättesaadavaks tegemine, hoidmine ja süstematiseerimine – olenemata sellest, millisele infokandjale informatsioon on jäädvustatud.
Raamatukogutöötajad kannavad motiveeriva disaineri rolli, kellel lasub relevantse info edastamise ja infooskuste arendamise ülesanne. Õppimis- ja õpetamisteoreetiku J. M. Kelleri käsitluses viitab motiveeriv disain konkreetsele strateegiale, kuidas korraldada ressursse ja menetlusi muutuste saavutamiseks. See ongi uus mõõde, mis võimaldab raamatukogudel ja raamatukogutöötajatel ühiskonnas rohkem esile tõusta.
Millega tegeled pärast tööd? Kas lugeda jõuad?
Minu peamiseks hobiks on iluaiandus – see toob hingerahu, pakub silmailu ja tagab piisava füüsilise koormuse. Peale selle aitavad mul meeldivalt aega sisustada minu lapselapsed, kiisu ja papagoi. Raamatuid loen valivalt ja peamiselt populaarteaduslikku kirjandust. Eelkõige hindan raamatuid, mis rikastavad teadmisi ja aitavad tuua praktilist kasu.
