2. kursuse Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse ja keevitus- ja metallitööde õpilaste kogemus Küproselt, Erasmus+ programmi välispraktikalt 26. June Agnes Catrén Pähna
2. kursuse Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse õpilaste kogemus Küproselt, Erasmus+ programmi välispraktikalt
Erasmus+ programm avas meile, neljale 2. kursuse Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse eriala õpilasele (Marcus Rebane, Markos Käis, Rasmus Hein, Reno Aan) ukse rahvusvaheliseks kogemuseks. Suundusime viieks nädalaks, 15. aprillist 16. maini, Küprosele, et täiustada oma oskusi ja avardada silmaringi. Peale pikka sõitu saabusime Küprosele. Kohanemine uute elamistingimustega ei osutunud sugugi keeruliseks.
Kui olime asjad lahti pakkinud, siis hakkasime avastama kohalikku elu ja melu. Järgmisel hommikul tutvustati meile objekti, kus alustasime töödega. Esimese asjana lammutasime maja ees oleval verandal plaate ja betoonist aiaposte ja loopisime prahi prügikonteinerisse. Seejärel hakkasime lammutama vana pitsaahju. Võtsime ära ka vana aia, mis oli laotud kividest. Aia tagant pidi kaevama mulda ca 40cmi sügavuseni ja 1m laiuselt. Muld oli kuiv ning kokkupressitud. Kaevamine võttis neli päeva aega. Alustasime ruumi tegemisega uuele verandale ning tegime liitekoha verandalt teisele verandale. Seal oli vana bassein, mille basseinikile tuli maa küljest lahti tõmmata ning purskkaevulaadne kividest ehitis lammutada. Pärast seda jätkasime uue veranda jaoks koha ettevalmistamisega. Kõik saadud kivid, purstatud betoon ning aiapostid viskasime augu täiteks, et sinna hiljem betoon peale valada. Saime ka kaevatud pinnase asemele valada betooni ca30cm laiuselt kogu aia pikkuselt. See oli vajalik, kuna sinna tuli laduda uus betoonplokkidest sein ning see oli tasandamiseks ja tugevduseks vajalik. Uue veranda valamiseks ladusime betoonplokkidest seina/ääre ning panime kõik mõõtu. Kui see oli tehtud, siis sai hakata valama uut verandat. Kui igalt poolt ümber maja olid plaadid eemaldatud, alustasime uute plaatide panekuga. Plaadiks oli keraamiline 70 x 30cm plaat. Tegime ka maja ees olevale verandale hüdroisolatsiooni. Hüdroisolatsiooni materjal tuli ise kokku segada. Hüdroisolatsiooni alla paigaldasime ka võrgu. Kui plaadid said maha ära pandud, siis oli vaja täita ka plaadivuugid.
Valasime betooni veetorude peale, et need selle alla peitu jääksid. Plaatisime ka seina ääri - sinna läksid 7,5 cm kõrgusega plaadid. Plaadid läksid ka kanalisatsiooni kaane ümber ja peale, nii et kaant näha poleks.
Oma vaba aega sisustasime basseinis. Käisime tihti väljas söömas ning jalutamas, nautimas sealset loodust. Meie kogemus Küprosel oli väga positiivne ja see avardas nii mõnegi silmaringi kõvasti. Saime välispraktikal väga hea töökogemuse.
Soovime tänada Erasmus+ programmi antud võimaluse eest. Oleme samuti tänulikud meie koolile, kes aitas praktikat korraldada. Soovitame kõigil välispraktikale minna, sest sealt tulevad kaasa unustamatud kogemused ja teadmised.
2. kursuse keevitus- ja metallitööde õpilaste kogemus Küproselt, Erasmus+ programmi välispraktikal
Erasmus+ programm andis meile kahele 2. kursuse Keevitus- ja metallitöö eriala õpilasele (Karl Robert Ojamets, Raido Rõuk) huvitava kogemuse välisriigi töömaastikul. Läksime viieks nädalaks, 15. aprillist 16. maini, Küprosele, et saada teada, kuidas tehakse keevitus- ja metallitöid väljaspool Eestit. Kui olime jõudnud turvaliselt Küprosele, pakkisime asjad lahti ning kohanemine uue elukohaga.
Järgmisel päeval viidi meid töökotta, mis asus 11 km meie kodulinnast – Paphosest, eemal. Kohale jõudes tutvustas juhendaja meile töökoda ja selle ümbrust. Peale tutvustust hakkasime kohe tööle, valmistada oli vaja 5 kokkupandavat treppi. Materjaliks valiti ehituskonstruktsioo teras ning trepp oli 2,5 m pikk ja 1,20 m lai. Esmalt valmistasime ette trepi küljed, keevitasime sinna külge iga astme jaoks hinged. Hiljem keevitasime kokku trepiastmed ja panime külge hinge vastused. Kui keevitustöö sai tehtud, puhastasime detailid lahustiga ja värvisime korrosioonikindla värviga üle. Seejärel panime detailid omavahel kokku ja saigi valmis viis kokkupandavat treppi. Järgnevatel päevadel tegime rohkem väiksemaid töid - näiteks: koerakuudi raami detailide lõikamine ja keevitamine, aiatugede valmistamine, isepöörlevate varrastega grilli valmistamine, uste varraste lõikamine ja käiamine, raamide jaoks materjali lõikamine ja kokkukeevitamine. Ühel päeval tuli jälle ette suurem töö - läksime kodulinna Paphosesse objektile, kus oli vaja üles panna tellingud, et keevitada majale tugikonstruktsioone rõdu ja juurdeehituse jaoks. Tugikonstruktsioonide jaoks kasutasime ehituskonstrukstioonterasest I- talasid ja H-talasid. Välistingimustes keevitamiseks kasutasime elektroodkeevitust. Selle jaoks kulus kaks päeva. Peale seda oli enamus töödest pisitööd, mida tegime töökojas - liuguste materjali lõikamine ja keevitamine, käsipuude materjali lõikamine ja keevitamine, nurklihvijaga detailide käiamine ja lintsaega lõikamine.
Meie praktikaaja lõpus tuli ette veel üks suurem töö - nimelt pidime ehitama uue väikse elamu. Elamu oli 6 m pikk, 3 m lai ja 2,5 m kõrge. Esmalt valati elamule alla betoonalu, mis oli ümberringi umbes 1 meetri jagu laiem. Siis keevitasime kokku terasraami, mille külge läksid hiljem sandwich panel`d (kaks plekkplaati, mille vahel on umbes 5 cm penoplasti) ning siis paigaldasime uksed ja aknad.
Vabal ajal veetsime suure osa ajast loodust, kohalikku kultuuri ja linna avastades. Käisime tihti basseinis ujumas ja linna peal jalutamas, proovisime meie jaoks uusi ja huvitavaid toite, vaatasime üle ka kohalikud klubid ja baarid, ning õhtuti vaatasime telekast filme.
Täname Erasmus+ programmi selle toreda võimaluse eest. Oleme väga tänulikud ka meie koolile, kes aitas praktikat korraldada. Soovitame kõigil, kellel on võimalus, osa võtta
välispraktika programmist.
2. kursuse Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse õpilaste kogemus Küproselt, Erasmus+ programmi välispraktikalt
Erasmus+ programm avas meile, neljale 2. kursuse Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse eriala õpilasele (Marcus Rebane, Markos Käis, Rasmus Hein, Reno Aan) ukse rahvusvaheliseks kogemuseks. Suundusime viieks nädalaks, 15. aprillist 16. maini, Küprosele, et täiustada oma oskusi ja avardada silmaringi. Peale pikka sõitu saabusime Küprosele. Kohanemine uute elamistingimustega ei osutunud sugugi keeruliseks.
Kui olime asjad lahti pakkinud, siis hakkasime avastama kohalikku elu ja melu. Järgmisel hommikul tutvustati meile objekti, kus alustasime töödega. Esimese asjana lammutasime maja ees oleval verandal plaate ja betoonist aiaposte ja loopisime prahi prügikonteinerisse. Seejärel hakkasime lammutama vana pitsaahju. Võtsime ära ka vana aia, mis oli laotud kividest. Aia tagant pidi kaevama mulda ca 40cmi sügavuseni ja 1m laiuselt. Muld oli kuiv ning kokkupressitud. Kaevamine võttis neli päeva aega. Alustasime ruumi tegemisega uuele verandale ning tegime liitekoha verandalt teisele verandale. Seal oli vana bassein, mille basseinikile tuli maa küljest lahti tõmmata ning purskkaevulaadne kividest ehitis lammutada. Pärast seda jätkasime uue veranda jaoks koha ettevalmistamisega. Kõik saadud kivid, purstatud betoon ning aiapostid viskasime augu täiteks, et sinna hiljem betoon peale valada. Saime ka kaevatud pinnase asemele valada betooni ca30cm laiuselt kogu aia pikkuselt. See oli vajalik, kuna sinna tuli laduda uus betoonplokkidest sein ning see oli tasandamiseks ja tugevduseks vajalik. Uue veranda valamiseks ladusime betoonplokkidest seina/ääre ning panime kõik mõõtu. Kui see oli tehtud, siis sai hakata valama uut verandat. Kui igalt poolt ümber maja olid plaadid eemaldatud, alustasime uute plaatide panekuga. Plaadiks oli keraamiline 70 x 30cm plaat. Tegime ka maja ees olevale verandale hüdroisolatsiooni. Hüdroisolatsiooni materjal tuli ise kokku segada. Hüdroisolatsiooni alla paigaldasime ka võrgu. Kui plaadid said maha ära pandud, siis oli vaja täita ka plaadivuugid.
Valasime betooni veetorude peale, et need selle alla peitu jääksid. Plaatisime ka seina ääri - sinna läksid 7,5 cm kõrgusega plaadid. Plaadid läksid ka kanalisatsiooni kaane ümber ja peale, nii et kaant näha poleks.
Oma vaba aega sisustasime basseinis. Käisime tihti väljas söömas ning jalutamas, nautimas sealset loodust. Meie kogemus Küprosel oli väga positiivne ja see avardas nii mõnegi silmaringi kõvasti. Saime välispraktikal väga hea töökogemuse.
Soovime tänada Erasmus+ programmi antud võimaluse eest. Oleme samuti tänulikud meie koolile, kes aitas praktikat korraldada. Soovitame kõigil välispraktikale minna, sest sealt tulevad kaasa unustamatud kogemused ja teadmised.
2. kursuse keevitus- ja metallitööde õpilaste kogemus Küproselt, Erasmus+ programmi välispraktikal
Erasmus+ programm andis meile kahele 2. kursuse Keevitus- ja metallitöö eriala õpilasele (Karl Robert Ojamets, Raido Rõuk) huvitava kogemuse välisriigi töömaastikul. Läksime viieks nädalaks, 15. aprillist 16. maini, Küprosele, et saada teada, kuidas tehakse keevitus- ja metallitöid väljaspool Eestit. Kui olime jõudnud turvaliselt Küprosele, pakkisime asjad lahti ning kohanemine uue elukohaga.
Järgmisel päeval viidi meid töökotta, mis asus 11 km meie kodulinnast – Paphosest, eemal. Kohale jõudes tutvustas juhendaja meile töökoda ja selle ümbrust. Peale tutvustust hakkasime kohe tööle, valmistada oli vaja 5 kokkupandavat treppi. Materjaliks valiti ehituskonstruktsioo teras ning trepp oli 2,5 m pikk ja 1,20 m lai. Esmalt valmistasime ette trepi küljed, keevitasime sinna külge iga astme jaoks hinged. Hiljem keevitasime kokku trepiastmed ja panime külge hinge vastused. Kui keevitustöö sai tehtud, puhastasime detailid lahustiga ja värvisime korrosioonikindla värviga üle. Seejärel panime detailid omavahel kokku ja saigi valmis viis kokkupandavat treppi. Järgnevatel päevadel tegime rohkem väiksemaid töid - näiteks: koerakuudi raami detailide lõikamine ja keevitamine, aiatugede valmistamine, isepöörlevate varrastega grilli valmistamine, uste varraste lõikamine ja käiamine, raamide jaoks materjali lõikamine ja kokkukeevitamine. Ühel päeval tuli jälle ette suurem töö - läksime kodulinna Paphosesse objektile, kus oli vaja üles panna tellingud, et keevitada majale tugikonstruktsioone rõdu ja juurdeehituse jaoks. Tugikonstruktsioonide jaoks kasutasime ehituskonstrukstioonterasest I- talasid ja H-talasid. Välistingimustes keevitamiseks kasutasime elektroodkeevitust. Selle jaoks kulus kaks päeva. Peale seda oli enamus töödest pisitööd, mida tegime töökojas - liuguste materjali lõikamine ja keevitamine, käsipuude materjali lõikamine ja keevitamine, nurklihvijaga detailide käiamine ja lintsaega lõikamine.
Meie praktikaaja lõpus tuli ette veel üks suurem töö - nimelt pidime ehitama uue väikse elamu. Elamu oli 6 m pikk, 3 m lai ja 2,5 m kõrge. Esmalt valati elamule alla betoonalu, mis oli ümberringi umbes 1 meetri jagu laiem. Siis keevitasime kokku terasraami, mille külge läksid hiljem sandwich panel`d (kaks plekkplaati, mille vahel on umbes 5 cm penoplasti) ning siis paigaldasime uksed ja aknad.
Vabal ajal veetsime suure osa ajast loodust, kohalikku kultuuri ja linna avastades. Käisime tihti basseinis ujumas ja linna peal jalutamas, proovisime meie jaoks uusi ja huvitavaid toite, vaatasime üle ka kohalikud klubid ja baarid, ning õhtuti vaatasime telekast filme.
Täname Erasmus+ programmi selle toreda võimaluse eest. Oleme väga tänulikud ka meie koolile, kes aitas praktikat korraldada. Soovitame kõigil, kellel on võimalus, osa võtta
välispraktika programmist.
