News

Stažeerimislugu: projektijuht Artur Küprosel 04. May Elis Luik


Stažeerisin Küprosel ajavahemikul 21.04.2023-28.04.2023. Stažeerimine toimus Erasmus+ projekti raames. 

Küprosele läksin üksinda, kuid sain natukene aega peale saabumist kokku meie kooli õpilastega KMp-21 ja KBp-21 õpperühmadest, et nendega minna vaatama samal päeval avatud kunstinäitust. Kunstinäitusel olid tööd valmis teinud Tartu Kunstikooli õpilased, kes olid seal juba 2 kuud praktikal olnud. Saime avamisüritusel kohtuda ka Paphose linnapeaga. 

Esimestel päevadel sain tutvuda kohaliku kultuuri ja ajalooga. Leidsin palju vanu kirikuid ja varemeid. Käisime ka koos õpilastega ringi ja otsisime uusi kohti, kuhu ka nemad veel jõudnud ei olnud. Seal oldud ülejäänud nädala käisin kaasas Yiannisega, kes on Küprosel meie partner. Sain teada, et neil on keskmiselt 150 õpilast pidevalt nende juures praktikal, millistes ettevõtetes õpilased oma praktikaid teevad, kuidas on tagatud õpilaste turvalisus, kuidas tutvustatakse noortele ettevõtteid, kuidas alustatakse praktikaga ja palju muud. 

Yiannisega ringi käies tutvusin erinevate ettevõtetega, kus meie õpilased on juba praktikal olnud või kuhu neil oleks võimalik praktikale minna. Ettevõtetes kohtusin ka teiste Eesti kutsekoolide õpilastega, kellelt uurisin nende rahulolu kohta. Sain nii õpilastelt, kui ka ettevõtetelt palju positiivset tagasisidet Eesti õpilaste praktikate kohta. 

Seal olles sain tutvuda nelja hotelli, puidu ja metalli ettevõtete ja ehitusobjektiga. Kuna meil läks teistes kohtades arvestatust rohkem aega, ei jõudnud me kahjuks IT ettevõttesse. Külastatud tehnikavaldkonna ettevõtted olid pereettevõtted. Põhjus, miks praktikante võeti vastu eelkõige väikeettevõtetesse/pereettevõtetesse, oli nende suhtumine. Väiksemates ettevõtetes on noorte jaoks rohkem aega ja kõik töötajad on väga sõbralikud. Hotellid, millega tutvuda sain, olid suured ja enamasti oli seal töötajaid üle 500, kuid kõik kokad, ettekandjad ja juhatajad, kellega kohtusin olid väga meeldivad ja sain ka kõrvalt jälgida, kuidas seal praktikal olevaid õpilasi koheldakse. Igas hotellis oli mitu restorani ja keskmine külaliste mahutavus oli 2500 inimest. 

Sain kõrvalt jälgida, kuidas võeti hotellidesse vastu Poolast tulnud praktikante. Nägin, kuidas neile näidati hotelli ja kuidas tehti õpilastega kokkuleppeid tööl käimise osas. Kohtusin ka kahe õpetajaga Bolkow Kutsekoolist Poolast ja sain nendega meie koolidest rääkida. 

Lisaks hotelli vastu võtmisele nägin ka, kuidas võeti vastu õpilasi kohalikus loomakliinikus, kuhu läksid praktikale jällegi õpilased Poolast. Selle vastuvõtmise juures sain rohkem teada ka sealse õpilaste transpordi kohta. Õpilased, kelle töökoht on umbes 10 minuti jalutuskäigu kaugusel peavad tööle jalutama. Õpilased, kelle töökoht on kaugemal ja nad jõuaksid tööle umbes 10 minutise jalgrattasõiduga, neile antakse jalgratas. Õpilased, kelle töökoht on veel kaugemal, viiakse igal hommikul autoga.

Küproselt tulin tagasi koos meie 9 õpilasega, kes oma praktikat osaliselt seal tegid. Küprosel käimine oli väga super kogemus ja sain palju parema arusaamise, kuidas praktikante välismaalt vastu võtta ja kuidas peaks korraldama ka praktikatele saatmist. Suured tänud meie partnerile Yiannisele, kes mind nii soojalt vastu võttis ja oma tööd mulle tutvustas.

Artur Eliste, projektijuht

Stažeerisin Küprosel ajavahemikul 21.04.2023-28.04.2023. Stažeerimine toimus Erasmus+ projekti raames. 

Küprosele läksin üksinda, kuid sain natukene aega peale saabumist kokku meie kooli õpilastega KMp-21 ja KBp-21 õpperühmadest, et nendega minna vaatama samal päeval avatud kunstinäitust. Kunstinäitusel olid tööd valmis teinud Tartu Kunstikooli õpilased, kes olid seal juba 2 kuud praktikal olnud. Saime avamisüritusel kohtuda ka Paphose linnapeaga. 

Esimestel päevadel sain tutvuda kohaliku kultuuri ja ajalooga. Leidsin palju vanu kirikuid ja varemeid. Käisime ka koos õpilastega ringi ja otsisime uusi kohti, kuhu ka nemad veel jõudnud ei olnud. Seal oldud ülejäänud nädala käisin kaasas Yiannisega, kes on Küprosel meie partner. Sain teada, et neil on keskmiselt 150 õpilast pidevalt nende juures praktikal, millistes ettevõtetes õpilased oma praktikaid teevad, kuidas on tagatud õpilaste turvalisus, kuidas tutvustatakse noortele ettevõtteid, kuidas alustatakse praktikaga ja palju muud. 

Yiannisega ringi käies tutvusin erinevate ettevõtetega, kus meie õpilased on juba praktikal olnud või kuhu neil oleks võimalik praktikale minna. Ettevõtetes kohtusin ka teiste Eesti kutsekoolide õpilastega, kellelt uurisin nende rahulolu kohta. Sain nii õpilastelt, kui ka ettevõtetelt palju positiivset tagasisidet Eesti õpilaste praktikate kohta. 

Seal olles sain tutvuda nelja hotelli, puidu ja metalli ettevõtete ja ehitusobjektiga. Kuna meil läks teistes kohtades arvestatust rohkem aega, ei jõudnud me kahjuks IT ettevõttesse. Külastatud tehnikavaldkonna ettevõtted olid pereettevõtted. Põhjus, miks praktikante võeti vastu eelkõige väikeettevõtetesse/pereettevõtetesse, oli nende suhtumine. Väiksemates ettevõtetes on noorte jaoks rohkem aega ja kõik töötajad on väga sõbralikud. Hotellid, millega tutvuda sain, olid suured ja enamasti oli seal töötajaid üle 500, kuid kõik kokad, ettekandjad ja juhatajad, kellega kohtusin olid väga meeldivad ja sain ka kõrvalt jälgida, kuidas seal praktikal olevaid õpilasi koheldakse. Igas hotellis oli mitu restorani ja keskmine külaliste mahutavus oli 2500 inimest. 

Sain kõrvalt jälgida, kuidas võeti hotellidesse vastu Poolast tulnud praktikante. Nägin, kuidas neile näidati hotelli ja kuidas tehti õpilastega kokkuleppeid tööl käimise osas. Kohtusin ka kahe õpetajaga Bolkow Kutsekoolist Poolast ja sain nendega meie koolidest rääkida. 

Lisaks hotelli vastu võtmisele nägin ka, kuidas võeti vastu õpilasi kohalikus loomakliinikus, kuhu läksid praktikale jällegi õpilased Poolast. Selle vastuvõtmise juures sain rohkem teada ka sealse õpilaste transpordi kohta. Õpilased, kelle töökoht on umbes 10 minuti jalutuskäigu kaugusel peavad tööle jalutama. Õpilased, kelle töökoht on kaugemal ja nad jõuaksid tööle umbes 10 minutise jalgrattasõiduga, neile antakse jalgratas. Õpilased, kelle töökoht on veel kaugemal, viiakse igal hommikul autoga.

Küproselt tulin tagasi koos meie 9 õpilasega, kes oma praktikat osaliselt seal tegid. Küprosel käimine oli väga super kogemus ja sain palju parema arusaamise, kuidas praktikante välismaalt vastu võtta ja kuidas peaks korraldama ka praktikatele saatmist. Suured tänud meie partnerile Yiannisele, kes mind nii soojalt vastu võttis ja oma tööd mulle tutvustas.

Artur Eliste, projektijuht